Ajatud eduprintsiibid aitavad luua elu täis harmooniat

Kõige olulisemad on inimesed meie ümber.

Vestlesin nädalavahetusel grupi inimestega ja lõpetuseks võttis üks naisterahvas teema kokku, et kõige olulisemad on inimesed meie ümber. Kas see on kuuldud sõnakõlks, ühiskonnas juurdunud arusaam või midagi muud? Kui sina seda pealkirja loed, siis mida see sinu jaoks tähendab?

Enne kui edasi arutlen ütlen ruttu ära, et inimesed on tõepoolest number üks ja inimesed peaksid alati igas situatsioonis ja olukorras esikohale asetuma, nii et ma ei sea vaidluse alla inimeste tähtust ja olulisust, vaid soovin, et sa hakkaksid mõtlema inimestele enda ümber ja nende mõjust oma elule.

Niisiis, mida pealkirjas sisalduv lause sinu jaoks tähendab? Oled sa mõelnud sellele küsimusele oma mõttemaailmast lähtudes?

Inimesed meie elus – sinu valik

Ma arvan, et kui enamik meist räägib inimestest, kui olulisest osast meie elus, siis ta peab silmas sugulasi, perekonnaliikmeid, sõpru kui harjumuslikke isikuid, kes kunagi on tema ellu sattunud ja vastavalt juurdunud arusaamadele, peavad tema elus ka olema.

Kuid ma tahan visata sulle siin välja ühe mõtte, mille üle sa võiksid veidi mõtiskleda. Kas sa oled mõelnud sellele, et sa peaksid inimesi oma ümber valima. Sul tuleks valida, kellega sa läbi käid, kellega suhtled. Mis sa arvad?

Kui sa usud, et kasvamine on meie põhiline ülesanne siin maailmas, siis just sinu keskkond ja inimesed selles keskkonnas mõjutavad sinu kasvuprotsessi kõige enam. Inimesed sinu ümber määravad, kas sa arened ja kasvad, või liigud hoopiski tagasi hoides pidevalt kinni oma mugavustsoonist. Tahame me või mitte, kuid me kõik oleme mõjutatud meid ümbritsevate inimeste arvamusest.

Oled ju kuulnud, et sinu sissetulek on sinu viie parima sõbra sisstuleku keskmine; või sarnased inimesed hoiavad kokku. Kui sa tahad teada, milline sina oled, piisab sul vaid vaadata endale kõige lähemal asuvaid inimesi ja sa vaatadki justkui peeglisse. Tõepoolest, kaks inimest, kes koos elama hakkavad muutuvad teineteise sarnaseks, kui mitte, siis nad varsti koos ei ela.

Meid ümbritsevate inimeste jõud ja mõju meie elule on võimas. Nii nagu igal asjal on ka sellel kaks poolt. Nii positiivne kui ka negatiivne. Kui sa ümbritsed end inimestega, kes ei liigu kuhugi, siis seisad ka sina paigal. Kuid sul on jällegi valik, sa võid ise otsustada, kellega soovid läbi käia ja kellega mitte. Küsimus on vaid selles, kas teed selle valiku teadlikult või automaatselt.

Võimsaim eduprintsiip – mastermaind

Hilli poolt kõige võimsam printsiip, mida ta kirjeldab, on ajutrusti ehk mastermaindi jõud. Mastermaind on sinu poolt teadlikult valitud rühm inimesi, keda sa usaldad ja kes usaldavad sind. Inimesed, keda sina innustad ja kes innustavad sind. Inimesed, kes usuvad sinu potentsiaali isegi kui füüsilisel tasandil ei paista veel midagi ja kellesse sina usud. See on suurpäraseim liit üldse, kui sul õnnestub selline grupp enda ümber luua.

Eesti on kummaline paik. Me oleme maailma mastaabis üks pisike küla, mis võiks olla üks suur mastermaind, kuid ometi, nii äriareenil kui ka väikeste tegijate puhul istub igaüks oma nurgas ja nokitseb omaette. Miks? Kas me arvame, et oleme iseeneses nii targad, et ei vaja teiste inimeste teadmisi? Või arvame me, et mitte keegi ei küündi meie tasemele ja tegelikult ei vääri ta olema meie mastermaindis? Või oleme me lihtsalt harjunud tegutsema omaette ja usaldama vaid ennast? Võbolla on aeg seda muuta.

Kas tead, et quantum leap ehk ajahüpe, just nii nagu teeb elektron kvanttasandil, kus ta kaob ühelt orbiidilt ja ilmub välja sootuks teises kohas, on võimalik igaühe elus, kuid meil on vaja soodsat keskkonda ja selle soodsa keskkonna saavad luua ainult inimesed sinu ümber – sinu poolt hoolikalt valitud mastermaindiliikmed. Kvanthüppe saab luua vaid koostöö, milles tekib tõeline sünergia, mis suudab vastu hakata meie elu karmidele faktidele ja luua uue reaalsuse, mis eksisteeris vaid sinu unistustes. Muutus võib olla kiire.

Jah, kõige olulisemad on inimesed meie ümber, kui nad loovad meie arengut toetava keskkonna.

______________________________________________________________

Kutsun sind taas Hilli mastermaindi, mis algab 8. septembril. Tule ise ja võta sõber kaasa, et saaksid peale kursuse lõppu oma mõttekaaslasega oma eduteed jätkata. Registreeri siin.

Kas teadmistest piisab?

Napoleon Hill kirjutab oma raamatus Mõtlemist muutes rikkaks, et “Haritud inimene ei ole tingimata see, kel on ohtralt üld- või erialateadmisi. Tõeliselt haritud on inimene, kes on arendanud oma intellektuaalseid võimeid sel määral, et võib saavutada kõik, mida ta soovib, rikkumata seejuures teiste inimeste õigusi.”

See lõik peatükist Erialased teadmised jäi mul kolm aastat tagasi täiesti selgusetuks. See, mida mina teha üritasin, oli saada veel üks idee, veel teadmisi, veel informatsiooni teemal “kuidas”, mis aitaks mind liikuda sinna, kuhu ma tahan minna. Seminarile minnes otsisin ma valmislahendusi, midagi mida mina saaksin kasutada taipamata, et on ainult üks isik, kes saab neid valmislahendusi mulle pakkuda ja see olen mina ise. Mitte ükski raamat, seminar ega õpetaja ei saa anda mulle tegevuskava, mis viiks mind soovitud suunas. See, mida nad anda saavad, on ehitusplokid ja õpetus kuidas neid plokke omavahel kokku siduda. See on just see, mida mina pakun oma mastermaindi kursustel, koolitustel ja aastasel enesearendamise kursusel Praksis. Ma annan sulle ehitusplokid, millest sa saad ise kokku panna oma universaalse lahenduse ja ma näitan sulle, kuidas seda teha.

See on just see, mida Hill ütleb: teadmisi on väga kerge omandada ja seda me teemegi, sest mitte keegi ei õpeta meile, kuidas neid kasutada. Pealegi õpime me sageli valesid teadmisi, elu juhtimiseks vajalik vundament jääb meil täielikult ehitamata.

Mis on vundament? Vundamendi peaks moodustama arusaamine universumi protsessidest, loomiprotsessist, sellest kuidas mina toimin, selleks et ma üldse saaksin protsessi juhtida. Kas sa kujutad ette, et sinu automootorit tuleb parandama inimene, kellel on kõik mootori osad üksikult selged, kuid kellel tuudub täielikult arusaam mootori töö põhimõtetest. Tõenäoliselt mitte.

Kuid see on just see, mida enamik meist üritab teha. Me omandame teadmisi ajajuhtimisest, stressijuhtimisest, eesmärkidest jne, kuid meil puudub absoluutselt arusaam sellest, millised on enesejuhtimise põhiprintsiibid. Kuidas meie toimime.

Kui Hill viitas tsiteeritud lõigus intellektuaalsetele võimetele, siis just seda ta ütleski. Sinus eneses on olemas võimed, mis loovad ja kui sa neid ei kasuta – või õigemini küll kasutad neid “valesti” – ei ole sa suuteline looma tulemust, mida sa soovid, hoolimata kõigist neist üksikteadmistest, mida sa ükskõik millises valdkonnas omad.

Alustada tuleb iseendast, sellest kuidas mina toimin.

________________________________________________________

Tulle 6.oktoobril 8-nädalasele kursusele “Küllusliku mõtteviisi olemus”, kus me räägime elu põhimõtetest, sinu vundamendist.

Aeg ja eesmärgi tähtaeg

Täna sooviksin tutvustada sulle veel üht universumi seadustest ja rääkida kuupäeva olulisusest.

Eesmärgiga kaasneb alati ka kuupäev, millal sa oma eesmärgi saavutanud oled. Sellest räägib ka Napoleon Hilli eduvalemi punkt nr. 3: Määrake täpne kuupäev, mil tahate saada ihaldatava summa omanikuks.

Üks sagedasemaid küsimusi on kuidas ma selle kuupäeva määran. Ja üks lihtsamaid vastuseid on – vaatad lakke ja valid aja. Tegelikult tähendab see seda, et kuulad oma sisetunnet. Mida rohkem sa harjutad, seda täpsemalt sa oskad aega määrata. Tegelikult on ju teada, et universumi jaoks ei ole suuri ega väikeseid asju. Et suurte asjade materialiseerumine võtaks justkui kauem aega kui väikeste, see on kõik meie poolt välja mõeldud piirangud. Universumis kehtib aga põlvnemise seadus, mis ütleb, et igal seemnel on idanemiseks ja kasvamiseks vajalik teatud periood – ja mõtteseemned ei erine mingilgi määral füüsilistest (porgand, kapsas) seemnetest. Ainus erinevus on selles, et inimene ei ole veel õppinud arvutama kui palju ühe või teise idee kasvamiseks aega kulub. Kuid sa saad seda teha, õppides kuulama oma sisetunnet ehk intuitsiooni.

Kui ma 2000. aasta jaanuaris endale tõotasin, et viie aasta pärast on meil perega uus kodu, siis ei osanud ma isegi aimata, et see saab tõeks. Tõsi küll, kui ma 2004. aasta novembris maja ostsin ei tundunud see küll unistuse täitumisena, sest maja oli praktiliselt elamiskõlbmatu ja teiseks rahvast täis. Kuid mu soov läks täide, sest 2000. aastal mil ma universumi toimemehhanismidest veel midagi ei teadnud, ei osanud ma ka vastavalt küsida.

Avastasin, et minu soov oli peaaegu täpselt (kahekuulise erinevusega) täitunud alles mõni aeg tagasi. See pani mind mõtlema, kui palju soove mul veel täitunud on, mille materialiseerumist ma märganud ei ole?

Sinu sisetunne on täpne usalda ja toeta seda.

Next Page »